Uus etapp minu elus – Ardo Kaurit #74

Tervitused Sõbrad!

Viimased võistlused on olnud minu jaoks väga rasked, kuid hea, et suutsin ikkagist hooaja lõpuni sõita ning tulemused kirja saada. Suve teises pooles piinasid mind probleemid seljaga, mis pärssis tugevasti treeninguid ning ka võistlustel maksimumi andmist. Nädal enne Eestikaid võistlesin Arukülas, selg oli kange, kuid lubas sõita ning võtsin üsna rahulikult. Rada oli aga mudane ning kahjuks eksisin rängalt kõige suuremas hüppes ning tegin ühe karjääri kõvema kukkumise. Õnnega pooleks jäid luud terveks ning jalutasin omal jalal rajalt ära. Siit-sealt valutas, aga sabakont sai päris kõva paugu.

Septembri algul Eesti meistrivõistluste viimasel etapil Tihemetsas oli vaja siiski rajale minna, et edetabelis 5-s koht kaitsta. Sõita oli valus ning tegin vajalikuks miinimumi. Esimese sõidu sõitsin lõpuni 15ndal kohal ning teise sõitu enam ei läinud. Hooaja kokkuvõttes saavutasin viienda koha värske Eesti Meistri Gert Krestinovi, Priit Rätsepa, Tanel Leoki ja Andero Lusbo järel. Olen tulemusega rahul, esimesed kolm etappi tegin stabiilsed tulemused ning kõik muutujad kokku lüües oli edukas sari.

Talvisest talikrossi hooajast on ka hõbemedal taskus :)

Kurb on aga see, et keha ei taha hästi vastu pidada ning järjest enam olen sattunud surnud ringi, kus valu pärast ei saa treenida, ning see viib ka võistlustel lihtsamini kukkumiste ja uute vigastusteni. Selg on seisukorras, kus füsioterapeudi sõnul pole enam mõtet võistlusspordiga tegeleda. Keskpärased tulemused ei anna endale sellist rahuldust ning teevad ka majandusliku olukorra väga raskeks. Täna olen seisukohal, et Tihemetsa kross oli minu jaoks viimane võistlus professionaalse sportlasena.

Siinkohal sügav kummardus kõikidele toetajatele! On olnud unustamatud aastad pere seltsis Euroopat avastades ning ka häid tulemusi tehes, esiletõstetuna 10-s koht MX3 MM etapilt, sõiduvõit 2008 aastal Euroopa meistrivõistlustel EMX-2 Jun klassis ning nüüd juba hulganisti medaleid Eesti meistrivõistlustelt koos ühe ainsa meistritiitliga jäärajas. Mul on meeletult vedanud, et minu taga on seisnud suur hulk inimesi, kes on õlga all hoidnud nii heas kui halvas, loodan, et olen ka teile põnevaid sõite pakkunud ning ikka vahest näe naerule löönud. Tagasi vaadates on olnud palju häid kui ka kurbi momente, kuid kokkuvõttes ma ei kahetse midagi ning olen tänulik minule antud võimaluste eest. Võidusõitja etapp elus on läbi saanud ning kindlasti saan oma kogemusi edasi anda nii karjääri alguses olevale väikevennale Aronile, kui ka oma õpipoisile Richard Paadile, kes just eile värskelt 50cc klassi Eesti Meistriks trooniti. Eks mootorratta selga tahan kindlasti ka tulevikus istuda, kuid mitte enam võistlemiseks.

Kõige rohkem tänu võlgnen oma Isale, kes on kogu minu tegevustes meeletut rolli mänginud ning loodan, et üheskoos teeme veel nii mõndagi suurt ära. Samuti on olnud suur osa kogu minu perel ja elukaaslasel Reedal, kes on mind toetanud, kaasa elanud ja ka omajagu peavalu saanud.

Ehk leian uued väljakutsed ettevõtja elukutsest, milleks motokrossi karjäär on mind kindlasti hästi ette valmistanud. Nii raske töö, motivatsiooni leidmise, inimestega suhtlemise kui ka tehnika tundmise poolest. Ka koolis käimine oli krossi kõrval üsna raske, kuid täna on mul hea meel, et suutsin ikkagist ülikooli lõpetada, olles tõenäoliselt üks üksikutest kõrgharitud professionaalsetest krossimeestest.

Nüüd võtan taas mõneks ajaks aja maha ning oktoobri lõpus – novembri alguses teeme ka kindlasti väikese lõpupeo! Ehk selleks ajaks on juba kehvemad mälestused taas tuhmunud ning saame heita pilgu säravamatele momentidele ning tulevikku.

Tänan veel südamest Teid, kes olete sellel teel minuga koos kõndinud,

Parimat soovides,

Ardo #74

Yamaha YZ-450F

Yamaha YZ-450F

9. okt 2015 |

Comments are closed.